„Ühel pool on suur ja teisel väike väin, poole päevaga ta ääred läbi käid!“ kõlab armsaks saanud laul Muhumaast. Pealtnäha väike Muhu saar pakub palju avastamisrõõmu, olles rikas nii oma looduse kui ka ajaloo- ja kultuuripärandi poolest.
Muhu loodus
Saare loodus on viimase 50 aasta jooksul jäänud arendustegevusest küllaltki puutumata. Muhus on 23 (!) haruldase orhidee liigi looduslik kasvukoht, mida võimaldab saarele iseloomulik maastikuline mitmekesisus. Niisked niidud ning lodud ja kõrged kuivad kadastikud loovad neile ellujäämiseks soodsa, kuid samas ka väga kergesti haavatava ökosüsteemi. Muhu saar on peatus- ja pesitsuspaigaks luikedele ja paljudele teistele rändlindudele, kes leiavad varju arvukates rannikulahtedes.
KAS TEADSID, et Muhumaal peatuvad ka haruldased rändlinnud! 1984. aastal oli muhulastel võimalus võõrustada Väikese väina vetes pelikani ja 1992. aastal musta luike. 1996. aastal püüdsid aga usinad Muhu kalurid peaaegu kolme meetri pikkuse Atlandi tuura.
Muhu ajalugu
Muhu on Eesti suuruselt kolmas saar, mille kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena. Esimesed inimesed asusid siia elama 2500. aastal eKr, mille tunnistuseks on teise aastatuhande algusest säilinud kivikalmed ja Päelda ning Linnuse maalinnad.
Tiheda asustusega saar oli juba muinasajal iseseisev haldusüksus. 1227. aastal toimus just Muhu saare maalinnuses muistse vabadusvõitluse dramaatiline lõppvaatus, mis on jäädvustatud Henriku Liivimaa kroonikas. Arvatakse, et tänapäeva muhulaste esivanemad saabusid Kuramaalt.
KAS TEADSID, et Muhu on olnud sajandeid tuntud ka oma rändtööliste poolest! Just nemad panid oma võõrsilt saadud oskustega aluse spetsiifilisele Muhu arhitektuuristiilile.
Muhu kultuur ja eluolu
Muhu saarel on parajalt hõre asustus, ent samas on vahemaad piisavalt väikesed, et saaks tekkida tugev kogukonna tunne. Muhu saart iseloomustavad kõige paremini aktiivsed loomingulised inimesed, looduslähedus, rahu ja saart ümbritsev meri. Muhus on ilmselt sadu kilomeetreid vanu ja taastatud kiviaedu. Saarel on tänapäevani au sees rookatused ja neid kohtab palju ka uuematel ehitistel.
KAS TEADSID, et muhulased teevad magustoitu nimega „soe õlu“ ja hapendatud kartulitest valmistatakse kreemi „hapurokk“! Kõlab huvitavalt? Oma keel on kuningas – tule külla ja proovi järele!
Muhu inimesed
Muhu inimesed on väga aktiivsed ja ettevõtlikud – sellest kõneleb ka rikkalik kultuurielu, arvukad ühisüritused, mitmekesine käsitöö, ettevõtlus ja Muhu valla üldine areng. Muhus hoitakse elus ja kantakse edasi vanu traditsioone. Kuulsad Muhu mustrid on kujunenud Eesti rahvakunsti eredateks näideteks, samuti nagu tantsud ja laulud. Muhu inimestega vesteldes võib tajuda ajale vastu pidanud kogukonna uhkust oma saare ja selle vaimsuse üle. Muuseas, muhulased, erinevalt paljudest saarlastest, saavad ka õ-häälikuga väga hästi toime!
KAS TEADSID, et Muhu saar on parim paik, kus elada. Seda kinnitavad küsitlused, mis on viimastel aastatel Eesti elanike seas läbi viidud, et uurida, kui rahul ollakse oma elukohaga. Kõikse parem elu oo meitel – tõestatud!
♡